Iga kategooria vastused põhinevad Croatia News'i avalikest allikatest koostatud teadmistebaasil; iga vastus näitab oma allikat.
Horvaatia Uudised on mitmekeelne uudistesait, mis selgitab Horvaatias toimuvat lugejatele nii kodu- kui ka välismaal – alates poliitikast, majandusest ja ühiskonnast kuni igapäevaelu ja reisimiseni – 60 keeles.
Me valime lugusid, mida on teatanud mitu müügikohta, ristkontrollime fakte, mida need aruanded kinnitavad, ja kirjutame iga keeleväljaande jaoks uue artikli. Me ei kopeeri lähtelauseid. Meie toimetus kirjutab tehisintellekti tööriistadega ja artiklid vaadatakse üle vastavalt meie toimetusstandarditele. Meie allikaid hoitakse meie sisedokumentides.
Lühikesed taustamärkmed keeruliste tingimuste, kohtade või institutsioonide kohta artiklis, mis põhineb Horvaatia uudiste teadmistebaasil. Teadmisbaasis ilma toetuseta tingimusi ei selgitata.
Vajutage artikli alla „Pott-täpse” või võtke meiega ühendust. Kui mitu lugejat teatavad artiklist, on see läbivaatamiseks peidetud.
Kõik artiklid avaldatakse Horvaatia uudiste toimetuse nime all.
60 keelt, sealhulgas horvaadi ja inglise keele. Kasutage lehe ülaosas asuvat keelevalijat.
Tellige e-posti teel lehe allosas või järgige meie RSS-kanalit (/rss.xml).
Vastused igas kategoorias põhinevad Horvaatia uudiste teadmistebaasil avalikest allikatest, nagu Wikipedia, ja iga vastus näitab selle allikat.
CO2 heitkogused elaniku kohta Horvaatias on alates 1985. aastast märkimisväärselt kõikunud. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses püsis tase enamasti vahemikus 3,4 kuni 4,7. 2000. aastate alguses oli märkimisväärne kasv, saavutades haripunkti 2007. aasta paiku. Alates sellest perioodist on heitkogused olnud erinevad muutused. Hiljutised andmed 2023. ja 2024. aastast näitavad, et tase on vastavalt ligikaudu 4,74 ja 4,76.
AllikasKõige olulisemad kasvuhoonegaaside heitkoguste allikad Horvaatias on energiatootmine, tööstus ja põllumajandus. Energiatootmine moodustab 72% neist heitkogustest, samas kui tööstus annab 13% ja põllumajandus annab 11%. Nende heitkoguste keskmine aastane kasv on 3%, mis jääb Kyoto protokolli piiridesse. Lisaks vähenes aastatel 1990–2007 osooni kahandavate ainete kasutamine 92%. Need ained kaotatakse eeldatavasti 2015. aastaks.
AllikasHorvaatias on seitse merekaitseala. Nende hulka kuuluvad Brijuni ja Limi kanal, mis asub Istria poolsaare lähedal Pula ja Rovinji lähedal. Kesk-Aadria basseinis Zadari lähedal leiate Kornati ja Telašćica piirkonnad. Lõpuks asuvad Lõuna-Dalmaatsias Lastovo, Mali Stoni laht ja Mljet. Need alad aitavad säilitada Aadria mere ranniku bioloogilist mitmekesisust.
AllikasHorvaatia on koduks 37 000 tuntud taime- ja loomaliigid, kuigi tegelik arv on hinnanguliselt vahemikus 50 000 ja 100 000. Õigusaktid kaitsevad praegu 1131 liiki, sealhulgas rohkem kui tuhat endeemilist liiki, mis on leitud mägedes, saartel ja karsti jõgedes. Koduloomadest pärit loomatõugedest on üheksa ohustatud või kriitiliselt ohustatud. Kõige tõsisem oht neile liikidele on elupaikade kadumine ja halvenemine. Lisaks on kohaliku elupaiga jaoks probleemiks invasiivsed võõrliigid, nagu Caulerpa taxifolia vetikad.
AllikasŽumberaki mäed on koduks rohkem kui 1000 taimeliigile, sealhulgas 14 liiki, mis on ülemaailmselt ohustatud. Metsad katavad suurema osa piirkonnast, kusjuures pöögimetsad on mägivööl kõige levinumad. Teised piirkonnas leiduvad puud on pedunkulaat tamm, ühine sarvekiir, mee jaanileiva tamm ja must sarvepiir. Nendes metsades leiate ka ohustatud taimi nagu Iris Croatica ja Daphne blagayana. Lisaks võõrustavad niidud ja sood erinevaid liike, nagu Leontopoodium alpinum ja Eriophorum angustifolium.
AllikasHorvaatia on bioloogilise mitmekesisuse poolest üks rikkamaid riike Euroopas. Riigis on erinevad elupaigatüübid, sealhulgas ranniku- ja mereelupaigad. Samuti on olemas märkimisväärsed karsti elupaigad, näiteks vee all olev karst, sealhulgas Zrmanja ja Krka kanjonid ja tufa tõkked. Need mitmekesised keskkonnad aitavad kaasa riigi keerulisele ökoloogilisele maastikule. Vahemere piirkond hõlmab konkreetselt rannikut ja selle vahetut sisemaad.
AllikasHorvaatia on koduks erinevatele mittemereliste molluskite liikidele, mis on osa tema kohalikust elusloodusest. Nende molluskaani loomastiku hulka kuuluvad mitmed erinevad perekonnad, nagu Neritidae, Bithyniidae ja Hydrobiidae. Loodusest leiate erinevaid liike, nagu Theodoxus fluviatilis ja Bithynia tentaculata. Teised märkimisväärsed rühmad on Lymnaeidae ja Planorbidae, kusjuures mõned liigid, nagu Anisus vorticulus, on leitud Krka rahvuspargis. See molluskite mitmekesisus aitab oluliselt kaasa riigi looduslikule bioloogilisele mitmekesisusele.
AllikasJah, Aasia tiigri sääsk avastati Horvaatias 2004. aastal. Seda liiki peetakse ülemaailmse invasiivsete liikide andmebaasi kohaselt üheks kõige halvemaks invasiivseks liigiks maailmas. See on levinud üle Euroopa, sealhulgas Itaalia, Prantsusmaa ja Sloveenia. Sääsk toodi algselt Euroopasse kaubasaadetiste kaudu. See on invasiivne liik, mis on end tõestanud paljudes erinevates piirkondades kogu maailmas.
AllikasLumekuninganna jaoks on lumi hädavajalik, Medvednica mäetipul Sljemes peetav maailmakarika alpi suusaralli. See üritus sisaldab meeste ja naiste slaalomivõistlusi punasel suusarajal. Lume puudumine võib aga kaasa tuua nende võistluste tühistamise. Näiteks võistlus tühistati 2014. aastal lume puudumise tõttu. Samal põhjusel tühistati üritus ka 2016. aastal.
AllikasHorvaatia rannikualal on Vahemere kliima, mis on üldiselt soojem ja ühtlasem kogu aasta vältel. Kuid piirkond ei ole immuunne kuumalainete suhtes, mis võivad põhjustada metsatulekahjude puhkemist. Neid metsatulekahjusid haldavad tuletõrjujad ja need põhjustavad kogukondadele harva märkimisväärset kahju. Aadria mere aitab kaasa mõõdukatele temperatuurimuutustele rannikualal. Sellest hoolimata on kuumalainete oht endiselt piirkonna jaoks tegur.
AllikasHorvaatia veresoonte taimede mitmekesisus on dokumenteeritud Flora Croatica andmebaasi kaudu. See veebipõhine bioloogiline andmebaas sisaldab teavet brüofüüdide, vetikate ja samblike kohta. Seda hooldab Zagrebi ülikooli loodusteaduskond ja see on bioloogilise mitmekesisuse haldamise ressurss. Andmestik sisaldab rohkem kui 5000 liiki ja alamliiki enam kui 1000 perekonnas. See platvorm on osa Horvaatia looduskaitse infosüsteemist ja pakub kontrollitud andmeid botaaniliste uuringute jaoks.
AllikasSuurim osa Horvaatiast koosneb madalikutest. Vähem kui 200 meetri kõrgused merepinnast on 53,42% riigist. Enamik neist madalikest asub põhjapoolsetes piirkondades, eriti Slavoonias. See piirkond on osa Pannoni basseini tasandikust. Need tasandikud on segatud horst ja haaratud struktuurid.
AllikasJahipidamine Horvaatias on seotud olulise ajaloolise sündmusega, mis hõlmab Nikola Zrinskit. Ta suri jahipidamise ajal ebatavalistel asjaoludel, mis tõi kaasa poliitilised rahutused. Tema sugulased Fran Krsto Frankopan ja Petar Zrinski toetasid vandenõu pärast tema surma. See vandenõu hõlmas kontakte erinevate võõrvõimudega, nagu prantslased ja veneetslased. Lõppkokkuvõttes süüdistati vandenõulasi riigireetmises ja hukati 1671. aastal.
AllikasMulla hapestumise ja orgaanilise aine lagunemise protsessid on olemas kogu riigis. Neretva jõe tasandikul on suurenenud mulla soolsuse tase. Lisaks on Slavoonias leitud leeliselise pinnase levivad alad. Need keskkonnategurid kujutavad endast käimasolevaid ökoloogilisi tingimusi erinevates Horvaatia piirkondades.
AllikasÖkoloogiline jalajälg Horvaatias varieerub piirkonniti, millel on eriti suur mõju Zagrebi ja Zagrebi maakonna piirkondades. Olulised ökoloogilised probleemid hõlmavad ebaseaduslike prügilate olemasolu ja ebapiisavaid seaduslikke prügilaid. Horvaatia Keskkonnaamet on tuvastanud mitmesuguseid keskkonnaprobleeme, sealhulgas mulla hapestumine ja orgaanilise aine lagunemine kogu riigis. Lisaks suureneb Neretva jõe tasandikul mulla soolsuse tase, samal ajal kui Slaavimaal levivad leeliselised mullapiirkonnad. Elupaikade ja mereranniku arendamine põhjustab ka elupaikade killustumist.
AllikasHorvaatias on seitse merekaitseala, mis asuvad erinevates piirkondades. Istria poolsaarel leiate Brijuni ja Limi kanali Pula ja Rovinji lähedal. Kesk-Aadria basseinis Zadari lähedal asuvad Kornati ja Telašćica piirkonnad. Lõpuks võõrustab Lõuna-Šalmaatsia Lastovot, Mali Stoni lahte ja Mljeti kaitsealasid. Need asukohad aitavad säilitada rannikul leiduvat bioloogilist mitmekesisust.
AllikasUSKOK algatas ulatusliku uurimise seoses laialt levinud ebaseadusliku kaadamiskavaga, mis hõlmas ohtlikke, mürgiseid ja meditsiinilisi jäätmeid. See võrgustik importis alates 2023. aastast paljude saadetiste kaudu Itaaliast, Sloveeniast ja Horvaatiast umbes 35 000 tonni jäätmeid. Materjalid maeti maa alla või segati ehitusmaterjalidesse sellistes kohtades nagu Lika piirkond, Varaždin ja Benkovac. Gospićis asuva koha lähedal toimunud keskkonnakatsed näitasid PFAS-i, tuntud ka kui igavesed kemikaalid, esinemist põhjavees. Kuigi saastumine leiti prügimäelt allavoolu, teatasid ametivõimud, et see ei ole mõjutanud avalikku kraaniveevarustust.
AllikasKohaliku algatuse Gospić je naš dom moodustati 2026. aasta augustis kohalike elanike ja keskkonnaaktivistide poolt. See rühm loodi vastuseks ebaseaduslike mürgiste jäätmete kaadamise avastamisele Gospići lähedal. Nad nõuavad viivitamatut keskkonna kõrvaldamist ning avaliku vee ja pinnase pidevat katsetamist. Algatuses nõutakse ka dumpinguga seotud isikute kriminaalvastutusele võtmist. Teadlikkuse tõstmiseks on nad korraldanud kohalikke meeleavaldusi ja avalikke kogunemisi, et harida inimesi põhjavee saastumise ohtude kohta.
AllikasAadria meri on koduks 450 kalaliigile, kuid ülepüük on tunnustatud probleem. Ligikaudu 120 liiki ohustab liigne kutseline kalapüük, mida halvendavad reostus ja globaalne soojenemine. Mõned ülekasutatud liigid hõlmavad ühist deteksi, meriahve ja sardiine. Lisaks võivad kalavõrgud tappa kilpkonnad ja tavalised pudelinina delfiinid. Püüdeid kalavarude jätkusuutlikule tasemele taastamiseks on käsitletud ELi kalanduspoliitika kaudu.
AllikasMaksimiri park on Zagrebi vanim ja suurim park, mis asub linna idaosas. Sageli nimetatakse seda Zagrebi Hyde'i pargiks või keskpargiks, seal on haljastatud alad, metsad, niidud ja viis kunstlikku järve. Pargi asutas piiskop Maksimilijan Vrhovac ja seda peetakse üheks parimaks pargiks Euroopas. See on koduks ka Zagrebi loomaaiale ja on registreeritud Horvaatia kultuurikaupade all. See ajalooline ala esindab ühte maailma kõige varasemat avalikku parki.
AllikasDubrovniku linn asub Horvaatias kõige seismiliselt aktiivsemas piirkonnas. See on ainus Horvaatia linn, mis on seismilisel kaardil punasega näidatud, mis näitab kokkupuudet tugevaimate maavärinate võimalike ohtudega. Need võivad ulatuda 10 kraadini Mercalli skaalal. Ajalooliselt oli 1667. aasta Dubrovniku maavärin üks kolmest kõige laastavamast riigist. See sündmus määratleb praktiliselt seismilise ohu Horvaatia rannikualal.
AllikasLooduskaitset Horvaatias haldavad kaks keskkonnakaitse- ja rohepöördeministeeriumi üksust. Keskkonna- ja looduskaitse instituut keskendub professionaalsetele ja teaduslikele ülesannetele, nagu andmete analüüsimine õhu, pinnase, vee ja kliima kohta. See instituut vastutab ka punaste nimekirjade loomise ja looduskaitse infosüsteemi haldamise eest. Lisaks on looduskaitse administratsioon regulatiivne ja täitevorgan. Kuigi instituut pakub ekspertide tausta, viib administratsioon läbi haldusmenetlusi ja võtab vastu määrusi.
Allikas12. novembril 2026 teatas Telegram, et põllumajandusminister David Vlajcic ütles, et valitsuse registreeritud kahju loodusõnnetuste saagikusele oli eelmisel aastal 358 miljonit eurot, millest 320 miljonit eurot tuli põuast. Ta nimetas 2025. aastat üheks raskemaks taimekasvatusaastaks ning Horvaatiale anti Euroopa Liidu kiiret toetust 4 miljonit 400 tuhat eurot. Põllumajandusministeeriumi märgukirjas Brüsselile nimetatakse olukorda jätkusuutmatuks ja öeldakse, et peale 2023. aasta on põud moodustanud peaaegu 85 protsenti kogu Horvaatia põllumajanduskahjust viimase viie aasta jooksul. Märkuses kirjeldatakse kuuma kuiva suve, selget vihma puudumist aprillis, juulis ja augustis, vähem kodumaist loomasööta ja põllumajandustootjaid, kes on sunnitud turult sööta ostma. Kogukahjum ulatub väidetavalt miljarditesse eurodesse, samas kui avaliku sektori kulutused remondile ja abile on arvestatud kümnetesse ja isegi sadadesse miljonitesse ning valitsus väidab, et sellise suurusega katastroofe ei saa lahendada ainult riiklike meetmetega. Selle ettepanekute hulgas on tugev Euroopa põllumajanduspoliitika eelarve, kaasaegne avalik niisutamine, põuakindlamad sordid ja viie aasta keskmise muutmine, mida nüüd kasutatakse normaalse saagikuse hindamiseks, sest mitu kuiva aastat selle keskmise sees tõmbavad lähtejoone alla.
Allikas12. novembril 2025 avaldatud ministeeriumi teates öeldi, et külmem ilm ja küttehooaja algus tõid kaasa õhusaasteainete, eriti ujuvate osakeste järsu tõusu kogu Horvaatias. Zagrebi, Sisaki, Kutina, Koprivnica, Bjelovari ja Slavonski Brodi jaamad jõudsid mõne tunni jooksul 100 mikrogrammini kuupmeetri kohta, mis oli mitu korda üle seadusliku piiri, ja Desinici maajaam registreeris ka kaks kuni kolm korda oma tavapäraseid väärtusi. Teade nimetab seda tuntud hooajaliseks mustriks, mille peamine allikas on suitsu väikestest kodumajapidamises kasutatavatest ahjudest, mis põletavad tahket kütust, nagu puit ja kivisüsi, mida halvendab rahulik õhk ja temperatuuri inversioon, mis püüab saastamist maapinna lähedal. Linnades ja eriti Zagrebis lisab liiklus täiendavat osa, sest sõidukite arv on pidevalt kasvanud, kuigi puiduküte on endiselt nende osakeste suurim allikas. Öeldi, et kontsentratsioonid ei põhjusta äkilisi haigusi, kuid pikaajaline kokkupuude suurendab hingamisteede ja südamehaiguste riski ning lühendab elu, kusjuures vanemad inimesed, lapsed, noorukid, rasedad naised ja inimesed, kellel on juba need haigused kõige rohkem ohustatud. Nende rühmade inimestel soovitatakse veeta vähem aega õues, eriti raske treeningu ajal, ning järgida ilmateenistuse prognoosi ja riiklikku õhukvaliteedi portaali.
Allikas