Horvaatia
Horvaatia rahvastiku demograafilised näitajad on teada rahvaloenduste kaudu, mida tavaliselt korraldatakse kümneaastaste vahedega ja mida on analüüsinud erinevad statistikabürood alates 1850ndatest aastatest. Horvaatia statistikaamet on seda ülesannet täitnud alates 1990ndatest. Viimane rahvaloendus Horvaatias toimus 2021. aasta sügisel.
- septembril 2022 avaldatud lõplike tulemuste kohaselt oli Horvaatia alaline elanikkond 2021. aasta rahvaloenduse seisuga (31. august) 3,87 miljonit. Rahvastikutihedus on 68,7 elanikku ruutkilomeetri kohta ja keskmine eluiga Horvaatias oli 2018. aastal 78,2 aastat.
Rahvastikutrendid ja -struktuur
Rahvaarv kasvas pidevalt (välja arvatud kahe maailmasõja järel toimunud rahvaloendused) 2,1 miljonilt 1857. aastal kuni 1991. aastani, mil see jõudis 4,7 miljonini. Alates 1991. aastast on Horvaatia suremus pidevalt ületanud oma sündimuse, rahvastiku loomulik kasvutempo on negatiivne.
See rahvastiku vähenemine on tingitud ka väljarändest. Seetõttu langes Horvaatia rahvaarv 2018. aastal taas alla 4 miljoni ja massiline väljaränne tipnes 2022. aastal, samas kui rahvaarv ei kasvanud kuni 2023. aastani, kuna sisseränne kompenseeris negatiivse loodusliku muutuse.
Horvaatia on demograafilise ülemineku neljandas (või viiendas) etapis. Vanuselise struktuuri osas domineerib elanikkond 15–64-aastaste seas. Rahvastiku mediaanvanus on 43,4 aastat ja sooline suhe on 0,93 meest 1 naise kohta.
Rahvus, keel ja religioon
Horvaatias elavad peamiselt horvaadid (91,63%), samas kui vähemuste hulka kuuluvad serblased (3,2%) ja 21 muud rahvust (igaüks alla 1%). Pärast Austria-Ungari kokkuvarisemist Ungari rahvaarv vähenes, samas kui saksakeelne rahvastik oli sunnitud lahkuma pärast Teist maailmasõda ja sarnast saatust kannatas Itaalia rahvastik.
- sajandi lõpu ja 20. sajandit tähistasid ulatuslikud majandusmigratsioonid välismaal. 1940ndaid ja 1950ndaid Jugoslaavias iseloomustas siseränne, samuti linnastumine. Hiljuti toimus märkimisväärne ränne Horvaatia iseseisvussõja tõttu, kui sajad tuhanded olid ümber asustatud, samal ajal kui 2010. aastad tõid kaasa uue väljarändelaine, mis tugevnes pärast Horvaatia ühinemist ELiga 2013. aastal.
Horvaatia keel on ametlik keel, kuid mõnes kohalikus omavalitsusüksuses kasutatakse ametlikult vähemuskeeli. Horvaadi keel on kuulutatud emakeeleks 95,60% elanikkonnast. 2009. aasta uuring näitas, et 78% horvaatidest väidab, et nad oskavad vähemalt ühte võõrkeelt – enamasti inglise keelt.
- Peamised religioonid Horvaatias on rooma-katoliku kirik (86,28%), õigeusu kirik (4,44%) ja islam (1,47%).
15-aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvas kiiresti alates 2001. aastast, kahekordistudes ja jõudes 2008. aastaks 16,7%-ni. Hinnanguliselt kulutatakse 4,5% SKPst haridusele. Alg- ja keskharidus on saadaval horvaadi keeles ja tunnustatud vähemuste keeltes.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0