Horvaatia köök
Horvaatia köök (horvaadi keeles: Hrvatska kuhinja) on heterogeenne ja tuntud kui piirkondade köök, kuna igal Horvaatia piirkonnal on oma eripärane kulinaarne traditsioon. Toiduainete ja toiduvalmistamisviiside valikus on kõige rohkem erinevusi mandri- ja rannikupiirkondade vahel.
Mandri kööki iseloomustavad rohkem slaavilikud omadused ja mõjud, mis on saadud hiljutistest kontaktidest Türgi, Ungari ja Austria köögiga, kasutades toiduvalmistamiseks seapekki ja vürtse, nagu must pipar, paprika ja küüslauk. Rannikupiirkonda on mõjutanud Kreeka ja Rooma köök, samuti hilisem Vahemere köök, eriti Itaalia (eriti Veneetsia).
Piirkondlikud toiduvalmistamisstiilid
Rannikuköögid kasutavad oliiviõli, ürte ja vürtse, nagu rosmariin, salvei, loorberileht, oregano, majoraan, kaneel, nelk, muskaatpähkel ning sidruni- ja apelsinikoor. Talupoegade toiduvalmistamise traditsioonid põhinevad mitmete põhikomponentide (teravili, piimatooted, liha, kala, köögiviljad, pähklid) ja toiduvalmistamise protseduuride (hautamine, grillimine, röstimine, küpsetamine) kujutlusvõimel, samas kui kodanlik köök hõlmab keerukamaid protseduure ja valitud ürtide ja vürtside kasutamist.
Horvaatia kööki saab jagada mitmeks erinevaks köögiks (Dalmaatsia, Dubrovnik, Gorski Kotar, Istria, Lika, Međimurje, Podravina, Slavonija, Zagorje), millest igaühel on piirkonnale iseloomulikud ja mitte tingimata hästi tuntud toiduvalmistamise traditsioonid. Enamikku roogasid võib leida kogu riigis, kohalike variantidega.
Toiduvalmistamismeetodid ja -klambrid
Röstitud roogi nimetatakse s roštilja, röstitud prženo tähendab praetud kauna pekom tähendab, et roog on pandud kiviahjus metallkatte all. Kokk paneb kaanele kuumad söed, nii et sööki keedetakse aeglaselt oma mahlades. Küpsetatud pod pekom sisaldab lambaliha, vasikaliha ja kaheksajalga.
na lešo tähendab keedetud puljongit või vett (lambaliha, veiseliha, kala). Horvaatia lihatoidud sisaldavad hautatud köögivilju väikese koguse liha või vorstidega (varivo või čušpajz), mida peetakse tervislikuks, traditsiooniliseks toiduks. Hapukoort (Põhja-Horvaatias) või oliiviõli (rannikul) võib lisada taldrikule vahetult enne serveerimist. Hautatud lihatoidud valmistatakse sageli meeste poolt avatud ruumides, järgides jahi- ja karjakasvatustraditsioone.
- Pasta on üks populaarsemaid toiduaineid Horvaatia köögis, eriti Dalmaatsia piirkonnas.
- Manistra na pome (pasta tomatikastmega) on põhitoode.
- Värsket pastat (rezanci, krpice) lisatakse suppidele ja hautistele või valmistatakse kodujuustu, kapsaga, isegi kreeka pähklite või mooniseemnetega.
Teised populaarsed kastmed on kreemjas seenekaste, hakklihakaste ja paljud teised. Kartulitainas on populaarne mitte ainult njoki (gnocchi) valmistamiseks, vaid ka ploomi- või juustupelmeenide valmistamiseks, mida keedetakse ja seejärel kiiresti praetakse riivsaias ja võis. Supp on Horvaatia söögikorra lahutamatu osa ja ükski pühapäevane peretoit ega mõni eriline sündmus ei lähe ilma selleta. Kõige populaarsemad supid on puljongipõhised, millele on lisatud pasta või manna pelmeene.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0