Liigu sisu juurde
politics

Horvaatia poliitika

Croatia News Toimetus · Kirjutanud AI ja läbi vaadatud vastavalt meie toimetusstandarditele · · Lugemisaeg 6min lugemist · Vaatamised 0 ·
Põhiline — Horvaatia poliitika on määratletud parlamentaarse, esindusliku demokraatliku vabariigi raamistikuga, kus Horvaatia peaminister on mitmeparteilise süsteemi valitsusjuht.

Horvaatia poliitika on määratletud parlamentaarse, esindusliku demokraatliku vabariigi raamistikuga, kus Horvaatia peaminister on mitmeparteilise süsteemi valitsusjuht.

Täitevvõimu teostavad Horvaatia valitsus ja president. Seadusandlik võim kuulub Horvaatia parlamendile (horvaadi keeles Sabor). Kohtusüsteem on sõltumatu täitevvõimust ja seadusandjast.

Horvaatia parlament ja valitsus

Parlament on ühekojaline seadusandlik organ. Sabori esindajate arv on 100 kuni 160, nad valitakse rahvahääletusel neljaks aastaks.

Horvaatia valitsust (horvaadi keeles Vlada) juhib peaminister, kellel on neli asepeaministrit, kes on ühtlasi ka valitsuse ministrid. Kakskümmend ministrit vastutavad konkreetsete tegevuste eest.

Täitevvõim vastutab õigusaktide ja eelarve esitamise, seaduste täitmise ning välis- ja sisepoliitika juhtimise eest.

President ja kohtusüsteem

Vabariigi President (horvaadi keeles Predsjednik/ica Republike) on riigipea ja Horvaatia relvajõudude ülemjuhataja ning on otse valitud viieaastaseks ametiajaks.

Horvaatias on kolmeastmeline sõltumatu kohtusüsteem, mida reguleerivad Horvaatia põhiseadus ja Sabori kehtestatud siseriiklikud õigusaktid.

  • Ülemkohus (horvaadi keeles Vrhovni sud) on Horvaatia kõrgeim apellatsioonikohus, samas kui munitsipaal- ja krahvkonnakohtud on üldise pädevusega kohtud.

Horvaatias on ka teisi erikohtuid, kaubanduskohtuid ja kõrgemat kaubanduskohust, väärteoasjade kohtuid ja kõrgemat väärteoasjade kohut, halduskohtuid ja kõrgemat halduskohut.

Horvaatia konstitutsioonikohus (horvaadi keeles Ustavni sud) on kohus, mis tegeleb peamiselt riigiõigusega. Selle peamine ülesanne on otsustada, kas vaidlustatud seadused on tegelikult põhiseadusega vastuolus, st kas need on vastuolus põhiseaduslikult kehtestatud õiguste ja vabadustega.

Riigiprokuratuur esindab riiki kohtumenetluses.

  1. detsembril 1990 võttis parlament vastu Horvaatia põhiseaduse ja kuulutas 25. juunil 1991 välja iseseisvuse Jugoslaaviast. Põhiseaduslik otsus Horvaatia Vabariigi suveräänsuse ja sõltumatuse kohta jõustus 8. oktoobril 1991.

Põhiseadust on vahepeal mitu korda muudetud.

  1. aasta sündmused Euroopas ja Austria keisririigis tõid kaasa dramaatilisi muutusi Horvaatia ühiskonnas ja poliitikas, provotseerides Horvaatia rahvuslikku ärkamist, mis mõjutas ja kujundas oluliselt poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi Horvaatias. Sel ajal pooldasid Sabor ja ban Josip Jelačić sidemete katkestamist Ungari kuningriigiga, rõhutades sidemeid teiste lõunaslaavi maadega keisririigis. Esile kerkisid mitmed Horvaatia tuntud poliitikud, nagu Ante Starčević, Eugen Kvaternik, Franjo Rački ja Josip Juraj Strossmayer. Uusabsolutismi perioodile järgnes 1867. aasta Austria-Ungari kompromiss ja Horvaatia-Ungari asustus, mis andis Horvaatiale piiratud iseseisvuse.

See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt

Kuidas see postitus meeldis?

Kommentaarid 0

Ole esimene kommenteerija

Võta ühendust

← Croatia News Avaleht
Croatia News Saa uued postitused e-postigaTelli, et saada uut sisu e-postiga. Tellimusest saab loobuda igal ajal.
Kas see oli kasulik?Jaga sõprade ja sotsiaalmeediaga