ELi elanikud näitasid üles paremat finantsilist vastupanuvõimet, kuna ootamatu kulude katmine suurenes 2025. aastal
Euroopa Liit elanike osakaal, kes ei suuda katta oma ressurssidest ootamatuid finantskulusid, langes 2025. aastal 29,2%ni. See näitaja on veidi paranenud võrreldes 30 %-ga elanikest, kes olid 2024. aastal sarnastes finantsraskustes. Eurostati ja Horvaatia statistikaameti andmed näitavad, et majanduslik julgeolek on kogu Euroopas erinev.
Piirkondlikud finantsvastupidavusvõime suundumused
Äkiliste kulude katmise võime on kodanike majandusliku turvalisuse ja elukvaliteedi põhinäitaja. See mõõdik kajastab leibkondade rahalisi reserve ja üldist stabiilsust erinevates riikides. Kui Euroopa Liidus tervikuna on finantsiline vastupanuvõime veidi suurenenud, siis 2025. aastal on konkreetsete liikmesriikide tulemused märkimisväärselt erinevad.
Kreeka teatas suurimast rahalisest haavatavusest, kusjuures 50,5% elanikest ei suutnud katta ootamatuid kulusid. Läti ja Bulgaaria teatasid samuti, et neil on suur osakaal elanikest, kes seisavad silmitsi kõnealuste finantsprobleemidega. Läti elanikest 43,7% ja Bulgaaria elanikest 42,4% ei suutnud 2025. aastal ootamatuid kulusid katta.
Seevastu näitasid Holland küsitletud piirkondade seas kõrgeimat finantsvastupidavust. 2025. aastal oli ainult 15,3 %-l Hollandi kodanikest raskusi ootamatute kulude katmisega. Nii Malta kui ka Tšehhi Vabariik teatasid sarnasest määrast, mis oli 18,7% elanikele, kes ei suutnud ootamatuid kulusid katta.
Horvaatia majandusjulgeoleku andmed
Horvaatias on äkiliste finantskohustustega toimetulek endiselt suur probleem. Horvaatia statistikaameti andmetel ei suutnud 31,2% Horvaatia elanikest 2025. aastal katta ootamatut kulu 494 euro ulatuses oma vahenditest.
See konkreetne summa, 494 eurot, oli summa, mida kasutati Horvaatia statistikaraamistikus ettenägematute kulude katmiseks. Andmed näitavad, et Horvaatia finantsvastupidavusvõime on veidi suurem kui Euroopa Liit keskmine, mis oli 2025. aastal 29,2%.
Elukvaliteedi näitajad
Eurostat peab äkiliste kulude katmist majandusliku turvalisuse ja elukvaliteedi peamiseks näitajaks. Seda näitajat kasutatakse selleks, et hinnata, kui hästi suudavad kodumajapidamised ilma välisabita vastu pidada ettenägematutele finantsšokkidele. Lisaks majanduslikele teguritele on elukvaliteedi põhinäitajaks ka füüsiline turvalisus. See hõlmab kaitset kuritegevuse ja vägivalla eest, mis on kogu Euroopa Liit elanike üldise heaolu põhikomponent.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0